Lindude näitus ja tõukanade konkurss Luige maaelu näituslaadal

Aleksander Lember,

ELSi juhatuse esimees

Lindude näitused-konkursid on Eesti Linnukasvatajate Seltsi ettevõtmistest mõne aastaga saanud linnukasvatajate meelisüritusteks. Kui esimesest tõukanade konkursist Pärnumaal Nurmenuku talus võttis osa vaid mõni kasvataja 20 kanaga, siis mullusel Luige laadal toimunud konkursil oli osalejaid juba rohkem ja linde toodi hindamiseks kokku 60 ringis. Sel aastal, kui täitub sada aastat Eesti Linnukasvatajate Seltsi asutamisest, alustasime näituseplaanide pidamisega varem. Kolmepäevase näituse (10.–12. mai) ettevalmistamise ja korraldamise raske koorma võtsid vedada Janek Prits ja Liina Elken, appi tulid paljud, nii seltsi liikmed kui sugulased-tuttavad. Tänu ühistele jõupingutustele tõid Luigele oma tõukanad hinnata juba 17 linnukasvatajat. Ekspositsioon saigi päris esinduslik, konkursile toodi 107 lindu 31 tõust. Lisaks kodukanadele sai näitusel vaadata teisigi linnuliike – kindlasti jäid näitusekülastajatele silma imposantsed holmogori ja säbarsulgsed sevastoopoli haned, muskuspardid, pardid, erinevad tuvitõud, pilkupüüdva värvusega kuldfaasanid ning pisikesed kanalised – kivikanad, nurmkanad ja nurmvutid. Häälekad pärlkanadki andsid pidevalt oma olemasolust teada. Vaadata oli tõesti palju, näitusekülastajate huvi oli suur. Näitust külastas ka president Kersti Kaljulaid. 

Kanade hindamistelgis käis aga vilgas tegevus reede varahommikust saati. Kõik hindamiseks ülesantud ja konkursile toodud linnud tuli õigetesse puuridesse panna, sööda-jooginõud täita ja linnud enne hindamist veel üle vaadata. Kohtunikud, Tiina Mardisoo ja Aleksander Lember, alustasid oma tööga keskpäeval ja neil kulus kõikide lindude "läbikatsumiseks" ja otsuse tegemiseks terve reedene päev, tegelikult said kanad lõplikku paremusjärjestusse pandud alles järgmisel päeval. Linde hinnati Briti standardite (British Poultry Standards, 2019) järgi 100 punkti süsteemis, kuigi kõikide näitusel esitatud tõugude kohta brittidel standardit polegi ja tuli kasutada teisi allikaid. Algselt oli plaanitud, et auhinnaliste kohtade saamiseks – tõu parim ja vastassugupoole parim – peavad linnud saama vähemalt 95 punkti. Et nii suur punktisumma jäi paljudele kättesaamatuks, samas olid linnud ikkagi suurepärast hinnet väärt, otsustasid kohtunikud nomineerimiseks vajalike punktide miinimumnõuet ühe punkti võrra alandada. Selgituseks niipalju, tõu parimaks sai lind, kes hinnati kõrgeimate punktidega ja vastassugupoole parimaks sai lind, kes jäi n.ö. 2. kohale, aga tiitli saamiseks pidi saama vähemalt 94 punkti. Kui punktide arv oli väiksem, siis tiitlit välja ei antud. Lisaks tõu ja vastassugupoole parimatele anti välja ka teisi, veelgi väärikamaid tiitleid. Näitusekülastajad said valida oma lemmiku. Kolme näitusepäeva jooksul andsid oma arvamuse üle 500 inimese ja peab ütlema, et nagu mullugi, said kõige rohkem poolthääli siidikanad. Neid oli näitusel kokku seitse ning kohtunike ja näitusekülastajate maitse vähemalt siidikanade osas langes kokku – tõu parimaks tunnistatud siidikana meeldis ka näitusekülastajatele. Konkursile toodud lindude omanikke huvitas eelkõige muidugi enda lindude hindamise tulemused. Lindude kvaliteet, välimikuhinne punktides varieerus tugevasti. Ainult 12 tõul sai välja anda "Tõu parima" tiitli, kusjuures rohkem oli näitusel ilusaid kanu kui kukki – parimaks tunnistati 8 kana ja ainult 4 kukke. Vastassugupoole tiitli väärilisi linde oli veelgi vähem, ainult kaks kukke ja üks kana said kokku niipalju punkte (94 p), et tiitel vastu võtta. Erinevatel põhjustel jäid hindeta koguni 27 lindu (veerand kõigist konkursist osavõtnutest).

Kõige rohkem (22 lindu) toodi konkursile braamasid – suurekasvulisi sulisjalgseid kanu, keda asjaarmastajad peavad eelkõige rahuliku iseloomu ja imposantse välimiku tõttu. Braamade väljapanekut oli huvitav vaadata – linde oli palju ja neid oli koguni 12 erinevast värvusest. Paraku jäi braamade keskmine hinne – 88,9 – suhteliselt tagasihoidlikuks ja kaks kana jäid hoopis hindeta liiga väikese kehamassi tõttu. See ei tähendanud aga sugugi seda, et ilusaid linde ei olnud. Tõu parimaks tunnistati 94 punktiga Liina Elkeni lavendlivärvuseline kukk. Kohtunikud valisid ka oma lemmiku ning see tiitel läks samuti braamale – roseti ja karika sai Ülle Grossthal oma noore ja perspektiivse braamakuke eest, kes sai hindepunkte küll ainult 93.

Palju oli näitusel ka uaiendotte, USA-s aretatud liha-munakanu – kokku 14, neist 4 bantamit. Keskmine hinne kujunes aga suhteliselt madalaks – 87,4 ja 5 lindu hinnet ei saanudki, kes kõik olid alakaalulised. Parima uaiendoti tõi näitusele Krista Masing, kelle kana sai 95 punktiga ka tõu parima tiitli. Paraku jäi vastassugupoole parim nimetamata, sest selle tiitli väärilist kukke ei olnudki.

Kotšineid – kõige suuremaid lihakanu oli 6, kuid ka nende keskmine hindepunkide arv oli väike (89 p) ning tiitli väärilist lindu ei olnudki. Parem oli seis kääbuskotšinitega, neidki oli 6, aga keskmised hindepunktid olid kõrged (92,7 p). Tõu parimaks sai Lili Morgen Klaasmägi kana 96 punktiga ja samal kasvatajal oli välja panna ka ilus kukk, kes vastassugupoole parimaks tunnistati. 

Publiku lemmikuid, siidikanu, oli näitusel 7, neist kahte ei hinnatud, sest nad ei mahtunud kehamassiga standardisse, kuid siidikanabantamid olid kõik ilusad, nende keskmiseks hindeks kujunes 94,4 punkti. Siidikanade punktide väljatoomisel on sisse arvestatud ka uus, hiljuti aretatud paljaskaelne siidikana – Showgirl (ingl.), kes on saadud siidikanade ristamisel paljaskaelsete transilvaania kanadega. Tõug on üsna eksootilise välimusega ja nagu paljaskaelsete kanade puhul ikka – kellele meeldib, kellele mitte. Parimad siidikanad tõi näitusele Maria Sculets.

Tšabo – jaapani bantam on meil väga haruldane. Tõug on väga isemoodi – lühikese jooksme tõttu pole jalgu peaaegu nähagi ja näib, et lind lamab. Nende kasvataja Lili Morgen Klaasmägi tõi näitusele kaks kana ja ühe kuke. Tõu parima tiitli sai must tsabo kana.

Anneli Naadel tõi näitusele mitmeid huvitavaid kanatõugusid, keda Eestis kasvatatakse veel vähe. Hamburgi bantamitel näitusel väga hästi ei läinud – tõu parima tiitli 94 punktiga sai hamburgi kana, kuid kukk oli alakaaluline ja hinnet ei saanud. Seevastu antverpeni habekääbuskanad (Barbu d’Anvers) olid kõik suurepärased ja sai välja anda nii tõu parima kui ka vastassugupoole parima tiitli.  

Eraldi tuleb ära märkida A. Naadeli ko shamode paari – Jaapanist pärit shamode kääbusvormi, kes on uhke püstise kehahoiakuga ning vaatamata oma kääbuskasvule (kuked kuni 1 kg, kanad 800 g) on väga lihaselised ja tugevad. Linnud olid suurepärases näitusevormis ning said ka väärilised hinded – kukk 98 ja kana 96 punkti. Uhked nägid välja ka paduaanid – suure tutiga kanad. Kahest kanast ja kukest koosnevast rühmast sai 94 punktiga tõu parimaks üks kana, kes lisaks heale värvusele ka vajalikud kehamassi punktid kätte sai.

Urve Linnase welsummeri kana oli näitusel selle tõu ainus esindaja, aga seevastu igati hea lind ning sai 95 punktiga tõu parimaks.

Appenzellereid toodi näitusele kaks paari. Parimaks osutus Elina Jürise kana 94 punktiga. Kuked tiitlit ei saanud, sest üks oli alakaaluline ja teisel olid sabasuled mittestandardikohase värvusega.

Kontrastse (kehasuled intensiivselt punakaspruunid, kaela ja sabasuled mustad) värvusega vorwerk'i tõug jäi paljudele silma. Piia Ermi kukk sai hindajatelt 94 punkti ja parima tõuesindaja tiitli.

Lisaks eeltoodud näitusel auhinnatud kanatõugude esindajatele olid konkursile välja toodud veel palju erinevaid tõugusid: araukana, orlovi, pavlovi, legbar, leghorn, schweizer, rootsi lillkana, australorp, faveroll, rood-ailend, marans.

Näituse võitja kuulutati välja alles konkursi viimasel päeval. Et punktisummad olid linnukasvatajatele teadmata, püsis õhkkond ootusärev. Tiitli võitis Anneli Naadeli ko shamo kukk, kes sai ainukesena 98 punkti.

Näituse parima ja vastassugupoole parima tiitliga pärjatud lindude omanikud said seltsi poolt auhinnaks võidukarikad ja uhked rosetid. Üritust sponseerisid mitmed ettevõtted: OÜ Rannu Seeme (tonn teravilja), OÜ Anu Ait (15 nokakivi kaussi), Dimedium AS (erinevad tooted söödalisanditest desinfektsioonivahenditeni), Pro Grupp Invest OÜ (2 tonni munakanade segajõusööta), Rentrans KG OÜ (200 € väärtuses oma toodangut võitja valikul), Estfarm OÜ (15 kotti munakanade täisjõusööta). 

Näituse võitja, kohtunike ja publiku lemmiku tiitli võitjate omanike lindude söödamured said pikaks ajaks lahendatud – igaüks sai ühe tonni kanade segajõusööta. Meeneid ja linnukasvatajale vajalikku kraami jätkus kõigile.

Selgitasime välja ka parima farmi/linnukasvataja. Paremusjärjestuseks liitsime iga kasvataja lindude hindepunktid (lind pidi saama vähemalt 90 punkti) ja hinnatud linde pidi olema vähemalt viis.

 Farmide järjestus: 

1. Anneli Naadel (665 p); 
2. Maria Sculets (472 p);
3. Liina Elken (462 p).  

Juba mitu kuud enne näitust kuulutas selts välja fotokonkursi "Luige Lind 2019", millest kutsuti osa võtma kõiki, kes mõne huvitava kodulinnufoto jäädvustab. Konkursile saabus 138 fotot, mille hulgast valis 12 liikmeline žürii välja kolm meeldivamat. Kõige rohkem punkte kogusid järgmised fotod:

1. Kauro Kuik, 51 punkti, "Jaanalind";
2. Andre Vare, 44 punkti, "Paul";
3. Evelin Landing, 39 punkti, "Mina olen Must Pärl, kes läigib päikesevalguses kui tundmatu väärismetall".

Publikule meeldis kõige rohkem Lili Morgen Klaasmägi foto "Kaks õekest", kes sai žüriilt 30 punkti ja jäi 6. kohale. Mõistagi said parimad fotograafid ka vääriliselt tunnustatud!
Kolm näitusepäeva möödusid ruttu. Näituse kordaminekusse andsid oma panuse kõik linnukasvatajad, nende pereliikmed ja sõbrad. Tänan Luige maaelu näituslaada peakorraldajat Koit Põldu, kes lõi kõik tingimused näituse edukaks läbiviimiseks. 

   "

Näitus on lõppenud. Kõik on rõõmsad ja järgmisel aastal uuesti! (J. Prits)

 

 

 

Hetki Luige maaelu näituslaadalt 10.- 12. mail 2019