Eesti Linnukasvatajate Selts

Jalarõngad ja tõulinnuregister

Head kodulinnukasvatajad.

1. ELS alustab kasvatajatele lindude nn jäävate jalarõngaste müüki. Rõngaste suurused vastavalt tõule. 

ELSi liikmele on rõnga tk hind -.30 senti ja mitteliikmele -.50 senti.Tasumine toimub ELSi arveldusarvele ja tellitud rõngad saadame postiga.

Esmajärjekorras saavad rõngaid soetada ELSi liikmed ja esialgu on rõngaid saada ainult kanadele/kukkedele. Kuna rõngad ei ole avatavad, siis tuleb arvestada sellega, et neid peaks hakkama jalga sättima juba päris noortele lindudele. Hiljem need lihtsalt ei mahu üle varvaste.

Väljastatavad rõnganumbrid seotakse kasvatajaga/ettevõttega! See tähendab, et rõngad liiguvad teie juurest välja koos lindudega ja ainult rõngaid edasi müüa ei tohi.

2. Lisaks katsume kõik koos käima lükata tõulinnu registri.

Milleks see register hea on? Aga ikka selleks, et kõik Eestis kasvatatavad tõud koos kasvatajate/ettevõtete nimedega oleks kättesaadavad kõigile huvilistele ühest kohast. Tänu sellele väheneb tunduvalt probleem, kust leida teavet vajaminevatest tõugudest ja kasvatajatest. Nagu siiani näha, siis on sellise info puudumine pidev probleem, küll otsitakse teatud tõugu tibusid, küll kanu, küll kukkesid. Seega kutsun KÕIKI tõulinnukasvatajaid(ka neid, kes pole ELSi liikmed) ühise registri loomisele kaasa aitama. Andke mulle sõnumites endast märku, andke teada, mis tõugude esindajad teil on olemas ja võtan teiega ühendust.

Nüüd jalarõngastest. Milleks need head on? Rõngas ja sellel olev number annab kasvatajale täpsema ülevaate, millisest liinist ja partiist on isend pärit ja milline on lõpptulemus. Juhul, kui ostate haudemunad või tibud, siis teie olete esimesed rõngastajad ja saate nende järgi hiljem anda hinnangut, kas samast kohast tasub tibusid/haudemune osta. Kui rõngastatud lind ikkagi ei vasta teie ootustele, siis oma farmi siseselt võite numbreid taaskasutada. Meeles tuleb pidada ka seda, et numbritel on peal aasta arv. Aus kasvataja ei pane näiteks selle aasta numbreid järgmisel aastal kooruvatele lindudele. Minu teada peaks olema ka eri aastatel eri värvi rõngad (peast täpselt ei mäleta, aga neid värve oli kas mingi 7 või 9 )

Ideaalis peaks kasvataja panema omale kirja ka nn algmaterjali ajaloo. Näiteks kust riigist, kellelt ja millal on saadud haudemunad/tibud ja selle hiljem siduma rõnganumbriga. See teeb hilisema põlvnemise uurimise tunduvalt lihtsamaks. Rõnga järgi on hiljem hea tuvastada, kes on selle konkreetse linnu kasvatanud ja samas väheneb ka võimalust suguluspaarituseks. Seega rõngastatud linnu omadusi ja liikumist on palju lihtsam jälgida.

Samuti on näitustel eelisolukorras rõngastatud linnud. (Järgnevatel aastatel tuleb arvestada, et rõngastamata lindudel võetakse hindepunkte maha.) Lisaks on rõngastatud lindudega võimalus osaleda ka rahvusvahelistel näitustel. Näituse hindepunktid saab samuti koheselt siduda konkreetse linnuga, mis annab talle teatud väärtuse.

Kogu see eelnev jutt ei ole kellelegi kohustuseks vaid ikkagi võimalus kasvatajatel saada aretuseks parimaid kontrollitavaid aretuslinde. Koostöös saame suurema kindluse tuleviku tõulinnukasvatuses ja pingutame ühise tõulinnuregistri nimel. Nii teeme oma elu linnumaailmas tunduvalt lihtsamaks.

Seega jään ootama teid koostööle head linnukasvatajad ja andke endast mulle märku. Saame vajadusel ka kokku leppida mõlemale poolele sobiliku aja telefoniga suhtlemiseks.

Lugupidamisega

Tiina Mardisoo

Eesti Linnukasvatajate Selts

juhatuse liige